Kas kellelgi teist on õnnestunud seda teha? See on meetod, mida on kirjeldatud USA patendis 1,879,003.
See tundub hea, sest see ei kasuta elavhõbedat, mis on raskesti kättesaadav ja ka mürgine.
Mul õnnestus see tööle panna, kuid mul on raske suurendada saagist üle 10%. Mis on äärmiselt kehv, kuid ma olen algaja hobikemik, nii et ma loodan, et äkki on kellelgi siin nõuandeid, kuidas seda paremini tööle panna. Ma ei näe kunagi, et keegi räägiks sellest marsruudist, kuid ma arvan, et selle välja selgitamine, kuidas seda meisterdada, oleks meile kõigile kasulik. Onu Fester'i sõnul saab ka metat ja MDA-d väga sarnaselt valmistada.
Ma arvan, et minu probleem võib olla selles, et minu P2NP muutub mõnikord elektrolüüsi ajal punaseks. Mida tähendab see, kui P2NP muutub punaseks? Kas see on lagunemine? Kui jah, siis kuidas seda vältida?
Või on minu P2NP lihtsalt vana ja rikutud? Võiks olla, kuna see on 1 aasta vana, kuid seda hoiti külmikus ja näeb veel purgis olles välja ok (helekollane).
Mõtlen ka, et väävelhape võib kogu selle asja nii hapraks teha? Lugesin siin kuskilt, et amfetamiinisoolad võivad liiga palju happega kahjustada... Aga see peab seal olema, et elekter voolaks (see on elektrolüüt). Proovisin lisada vett enne etanooli ja etüülatsetaadi aurustamist, et hape lahjendada ja see aitas küll saagist, aga see on ikka ainult 10% (oli enne 2% lol).
See peab olema võimalik tööle panna, see on patenteeritud meetod ja autor väidab võimalikke häid saake. Kui kellelgi on mingeid soovitusi, oleks see väga kasulik ja teretulnud.
Kood
1 mol fenüül-2-nitropropeeni, C6H5CH=C(CH3)NO2, lahustatakse lahustiga, mis on valmistatud 1000 ml etanooli, 500 ml äädikhappe ja 500 ml 12 N väävelhappe segamisel. Saadud lahus pannakse jagatud elektrolüüsikambri katoodikambrisse, mis sisaldab elavhõbedast, vasest või muust sarnasest metallist valmistatud metallkatoodi. Voolu juhitakse, kasutades voolutihedust ~0,2 amprit/cm2 katoodpinna kohta. Elektrolüüsi ajal, mida jätkatakse kuni vähemalt kaheksa Faradays elektrienergia ülekandmiseni, hoitakse temperatuuri umbes 40 °C. Kui redutseerimine on lõppenud, võib amfetamiini lahusest eraldada. Selleks on mugav viis eemaldada olemasolev etanool ja etüülatsetaat aurustamise teel ning seejärel muuta järelejäänud lahus tugevalt leeliseliseks, lisades sellele leeliselisandit. Sel viisil moodustatud aluseline kiht eraldatakse vesilahusest ja see sisaldab soovitud amfetamiini vaba baasi.
See tundub hea, sest see ei kasuta elavhõbedat, mis on raskesti kättesaadav ja ka mürgine.
Mul õnnestus see tööle panna, kuid mul on raske suurendada saagist üle 10%. Mis on äärmiselt kehv, kuid ma olen algaja hobikemik, nii et ma loodan, et äkki on kellelgi siin nõuandeid, kuidas seda paremini tööle panna. Ma ei näe kunagi, et keegi räägiks sellest marsruudist, kuid ma arvan, et selle välja selgitamine, kuidas seda meisterdada, oleks meile kõigile kasulik. Onu Fester'i sõnul saab ka metat ja MDA-d väga sarnaselt valmistada.
Ma arvan, et minu probleem võib olla selles, et minu P2NP muutub mõnikord elektrolüüsi ajal punaseks. Mida tähendab see, kui P2NP muutub punaseks? Kas see on lagunemine? Kui jah, siis kuidas seda vältida?
Või on minu P2NP lihtsalt vana ja rikutud? Võiks olla, kuna see on 1 aasta vana, kuid seda hoiti külmikus ja näeb veel purgis olles välja ok (helekollane).
Mõtlen ka, et väävelhape võib kogu selle asja nii hapraks teha? Lugesin siin kuskilt, et amfetamiinisoolad võivad liiga palju happega kahjustada... Aga see peab seal olema, et elekter voolaks (see on elektrolüüt). Proovisin lisada vett enne etanooli ja etüülatsetaadi aurustamist, et hape lahjendada ja see aitas küll saagist, aga see on ikka ainult 10% (oli enne 2% lol).
See peab olema võimalik tööle panna, see on patenteeritud meetod ja autor väidab võimalikke häid saake. Kui kellelgi on mingeid soovitusi, oleks see väga kasulik ja teretulnud.
Last edited: